Teisipäeva hommikul ootas meid ees kohtumine Ereni ja Janno praktikakohas, Porchinetis. Porchinet oli 1800-ndate keskpaigas üks tavaline kaluriküla. Kuid kui 1879 aastal ehitati raudtee, kasvas Porchinet 1900 aastaks 1200 elanikuga linnaks.
Õues ootas meid ees kerge tuulega pilvine ilm, päevaks lubati ka vihma. Sõitsime oma väikse hõbedase Peugeotiga 15 minutit ja olimegi Porchinetis. Leidsime kiirelt õpilaste majutuskoha, valge väike majake, mis oli kohe hotelli kõrvaltänaval ja asusime autole parkimiskohta otsima. Siin ongi enamasti kõik väikest mõõtu - autod, teed ja majad. Imetlesime neid armsaid tänavaid ja maju, kuid äkitselt äratas meid tugev vihmasadu. Kui oleksime ka paar meetrit kõndinud, oleksime olnud läbimärjad. Õnneks saime Michelilt, Hotell Hôtel Château des Tourelles resotrani juhatajalt, juhised sõita otse hotelli ette ja jooksime autost hotelli peitu. Olime jõudnud 4 tärni SPA hotelli, mis asub lossis. Hotell asub kohe ranniku kaldal ja mahutab 500 külastajat. https://relaisthalasso.com/chateau-des-tourelles/ Michel PHUNG-GUTH tutvustas meile hotelli SPA-d , baari ning restoranisaali. Seejärel astusime töötajate tsooni ja tegime tutvust köögiga, kus juba Janno ja Eren koos teiste kokkadega töötasid. Hiljem Micheliga teed ja kohvi juues kuulsime, et ka tema on SAINT ANNE kooli lõpetanud ja talle on väga südamelähedane nendega koostöö jätkamine. Michel jagas meile ka soovitusi, mida piirkonnas külastada ja selle järgi asusime teel piki rannikuäärt, läbi tuttava Le Baule linna – Plage de la Govelle. Meri oli täna tormine ja võimas. Kui vahepeal tibutas vihma, siis Govelle randa jõudes piilus sekundiks ka päike välja. Imetlesime looduse jõudu. Meie vaatasime aukartusega mere poole, kuid kolm surfarit sukeldusid rõõmuga lainetesse ja liuglesid väikesel laual kõhuli olles ranna poole tagasi. Sõitsime piki mereäärt edasi, Le Croisic poole, sõidutee ääres lookles matkarada. Kujutasime ette, kui mõnus oleks siin kuiva ilmaga jalutada. Taas ilusas rannaääres pilti tehes jäime lõpuks ka ise vihma kätte, kuid need vaated olid seda väärt! Ring poolsaare tipule peale tehtud asusime tagasiteele. Guerande piirkond on tuntud oma meresoola tiigikeste poolest. Saime kuidagimoodi pildi läbi autoakna tehtud, kuid just seal tabas meid kõige kõvem sadu, tee ujus ja kõik ümberringi oli hall. Soovisime sõita tagasi Pornicheti, et lõunat süüa, kuid me ei osanud arvestada, et prantslased söövad lõunat kella 12:00 – 14:00-ni. Jõudsime 20 minutit enne 14:00 kohale, kuid süüa me enam ei saanud. Tutvusime siis turistidele mõeldud poekestega, maitsesime erinevaid kohalikke võiküpsiseid ja lõpuks ostsime kaks croissant'e ja sõime neid autos. Uus plaan - õhtuks otsime endile ühe mõnusa mereanni restorani. Nii kergelt me aga ei pääsenud ka õhtul. Kõndisime mitme restorani ukse taha, kuid need olid teisipäeva puhul suletud. Lõpuks jõudsime La Baule restorani nimega Mamina. Mamina sisustus jääb küll pikaks ajaks meelde. Barbied ja Kenid olid rivistatud tualetti uksele. Nende kõrval seinal istus 1,2 meetri kõrgune ET ja elusuuruseid PlayMobiili nukud tervitavad sind igal nurgal. Menüüd on siin restoranides enamasti kirjutatud suurele tahvlile, nagu meil Tallinnas RADO restoranis ja teenindaja toob selle uute klientide juurde. Siin muidugi on kõik menüüd prantsuse keelsed ja teenindajad neid sulle ära ei tõlgi, nii et soovituslik oleks kodus toiduained enne ära õppida. Tellisime eelroaks krevette kohapeal valmistatud majoneesiga. Pearoogade valimisel olime veidi hädas prantsusekeelse menüüga ja teenindaja soovitas avada inglisekeelse menüü läbi QR koodi, mis oli laual plastmassist karbikese peal. Kuna meie mõlema telefonid olid suurest googeldamisest tühjaks saanud ei saanud me seda teha. Seepeale tõi meie teenindaja restorani telefoni, et sealt inglise keelset menüü vaadata. Astrid valis aasia köögi mõjutustega valge kala ja Kristi grillitud veiseliha. Toit oli maitsev ning vaadates enda ümber istuvaid külalisi tundus, et koht on populaarne ka kohalike hulgas. Nii mõnigi härra tuli sööma hiiglaslikku veise tar-tari mille kõrval veel kuhi friikartuleid. Kõhud täis, turgutasime veidi oma telefone, et need meid hotelli tagasi juhataksid.
0 Comments
Leave a Reply. |
AuthorKristi ja Astrid sõitsid 2022 aasta septembri alguses Prantsusmaale, et tutvuda koka eriala õpilaste praktikakohtade ning Saint Anne kutsekooliga Saint- Nazeiris. ArchivesCategories |