Ärkasime varakult, et viia tagasi oma rendiauto ja jõuda Pariisi rongile. Hommikusöögi taustaks tuli televiisorist eriuudised eelmisel õhtul lahkunud kuninganna Elizabeth II-st.
Rongisõiduks Pariisi olime valinud kiirrongi, et 3 tunniga kohale jõuda. Poole reisi pealt avastasime, et me olime oma sihtkohast hoopiski teises suunas sõitnud. Põhjuse väljaselgitamiseks pöördusime kaasreisija poole, kuna kõik rongi uudised teavitused olid prantsuses keeles. Saime teada, et otseteel oli juhtunud õnnetus ja me sõidame Pariisi ringiga ja ilmselt hilineme tund aega. Kasutasime oma rongisõidu aega kasulikult ja planeerisime järgmise Erasmus + koostööprojekti partnerkoolide vastuvõttu Eestis. Täpselt tunnise hilinemisega jõudsimegi Montparnasse rongijaama. Maapiirkonnast tulles oli esimene üllatus inimeste rohkus metroos ja tänaval. Olime jõudnud ikkagi Pariisi. Vaatamata autode saginale sõidab siin tänavatel autodega võidu väga palju jalgrattureid. Meil oli kokku lepitud kohtumine Brigat nimelises Boulangeries & Pattiseries. https://www.instagram.com/brigat.paris/ Brigat asub Le Marais piirkonnas. Kevadel käisid Brigatis praktikal kaks meie kooli kondiitri eriala õpilast - Mailiis ja Elisa. Neil oli nii võrratu kogemus, et tekkis soov kohta oma silmaga näha. Brigati omanikud on itallastest vennad, kes on loonud huvitava segu Itaalia ja Prantsuse küpsetamiskunstist. Jutuajamisel Lucioga selgus, et tänu oma erinevusele on neid kohalike poolt hästi vastu võetud. Saime ka ise maitsta nende hõrgutisi. Tomati- mozzarella foccatsia oli vapustavalt krõbe ja samas pehme. Magusast püüdsid meie pilku pistaatsia crumble, mille magusust tasakaalustas rikkalik marjasisu. Veel proovisime karamelli passiooni tarti ning klassikalist sidruni tarte, millesse oli osavalt peidetud vaniljekreem. Kutsusime Luciot ka meie kooli, et meie õpetajatele meistriklassi läbi viia. Samuti loodame, et saame ka sel õppeaastal õppijaid Brigati praktikale saata. Olime kaasa võtnud väikesed kingitused Tallinnast ja vastu üllatati meid suure Pattonette saiaga. Nüüd on käsipagas kindel. Edasi vedasime oma kohvreid piki kitsaid Pariisi tänavaid majutuskoha poole, mille AirBnb-st olime broneerinud. Korter asus ühes vanas traditsioonilises kivimajas, kuhu sisse pääsemiseks tuli sisestada kolm erinevat koodi. Korter asus 1 korrusel ja sinna viis vana puidust keerdtrepp, mille iga aste oli erinevalt kulunud ja pani mõtlema koha ajaloole. Lift, millesse üritasime mahutada ennast ja oma kohvrid, oli nii väike, et uks ei tahtnud meie seljataga sulguda. Korter jääb meelde oma sügavsinise seina ja kõrgete lagede poolest. Vahepeal oli taas vihma hakanud sadama ja puhkasime veidi ning asusime siis Pariisi avastama. Eesmärgiks seadsime jõuda 5 kilomeetri kaugusel asuvasse Eiffeli torni. Jalutasime Seini kaldale ja võtsime suuna Eiffeli poole. Poolel teel avastasime ennast lõputust tunnelist. Seinad olid üleni kaetud tohutute graffititega, millest mõned olid väga silmapaistvad. Umbes poolel teel tekkis vaikselt paanika, et see tunnel ei lõpegi ära. Maa all interneti levi ei olnud ja me ei teadnud kui pikaks teekond kujuneb. Püüdsime Exit sildi alt ka korra väljuda, kuid see oli jäädavalt kinni. Hiljem googeldades saime teada, et Tuileriese tunnel on 861 m pikk. No tundus küll pikem. Tunnelist väljudes hingasime kergendatult ja avastasime, et olime sujuvalt ka Louvrist mööda kõndinud. Eiffeli torn oli aga juba lähemal. Imetlesime veel teepeal Aleksandre III silda, Orsay ja Les Invalides muuseumihooneid. Lõpuks avaneski meie ees Eiffeli torn oma hiiglaslike konstruktsioonidega. Püüdsime torni täies suuruses koos endaga pildile saada ja me ei olnud ainukesed. Sissepääsu juures looklesid pikad järjekorrad torni pääsemiseks, sinna me ei hakanud sel korral minema. Tagasitulekuks valisime jõepraami, kus sõidu ajal tutvustas giid olulisemaid ajaloolisi vaatamisväärsusi inglise ja prantsuse keeles. Saime teada, et Pariisis on 37 silda. Sõit lõppes tiiruga ümber Notre Dami taastamisel olevate varemete. Laevalt maha tulles asusime otsima õhtusöögiks restorani. Le Maraisi piirkonna tänavad on tihedalt täis erinevaid kohvikuid, baare ja restorane. TripAdvisori abil tutvusime restoranide hinnangutega ja valisime sel korral Itaalia restorani Don Giovanni, kus saimegi viimase laua õues ukse kõrval. Restoran avati 15 minuti pärast, sellele vaatamata tutvustasid noormehed meile menüüd. Tellisime ravioolid salvei ja või kastmes ning trühvli- puraviku tagliolinid. Toit toodi kiiresti ja maitses väga hästi. Kuna taas hakkas vahepeal sadama, siis peakelneril oli meist kahju ja ta tõi meile veel ka magustoiduks tiramisu. Ega me ei soovinudki veel vihma kätte tagasi minna, kuigi süüa ka väga ei jaksanud. Loojuva päikese saatel jalutasime tagasi oma Pariisi koju blogi kirjutama. Nagu ikka lõpetasime oma päeva kell 23:30. Head ööd!
0 Comments
Leave a Reply. |
AuthorKristi ja Astrid sõitsid 2022 aasta septembri alguses Prantsusmaale, et tutvuda koka eriala õpilaste praktikakohtade ning Saint Anne kutsekooliga Saint- Nazeiris. ArchivesCategories |